Kannakõõluse rebend

Achilleuse kõõluse rebend on tõsine äge vigastus, mis esineb sageli 30–50-aastastel sportlastel, keda nimetatakse sageli "nädalavahetuse sõdalasteks" (weekend warriors). Achilleuse kõõlus on inimkeha tugevaim ja suurim kõõlus, kuid see on ühtlasi üks sagedamini rebenevatest kõõlustest.

KIRJELDUS

Achilleuse kõõlus ühendab sääre tagumisi lihaseid (gastrocnemius ja soleus ehk kaksik-säärelihas ja lamedat säärelihast) kandluuga. Kõõluse pikkus on 12–15 cm ja see talub koormust kuni 12-kordse kehakaalu ulatuses. Kõõluse kõige haavatavam piirkond asub 2–6 cm kandluu kinnituskohast ülespoole, kus verevarustus on kõige kehvem. See piirkond on nimetatud "vesikahviku tsooniks" (watershed zone).

PÕHJUSED

Rebendimehhanism:

• ●Äkiline tugev lükketõuge (sprindi start, hüpe)
• ●Ootamatu dorsaalfleksioon (jala painutamine üles) kukkumisel
• ●Otsene löök kõõlusele

Riskitegurid:

• ●Vanus 30–50 aastat (kõõluse degeneratiivsed muutused)
• ●Meessugu (meestel 5–10 korda sagedamini)
• ●Eelnevad Achilleuse kõõluse probleemid (tendinopaatia)
• ●Fluorokinoloon-antibiootikumid (tsiprofloksatsiin jt)
• ●Kortikosteroidsüstid kõõluse piirkonda
• ●Harrastussport pärast pikemat pausi
• ●Ebapiisav soojendus

SÜMPTOMID

Tüüpilised sümptomid rebendihetkel:

• ●Äkiline tugev valu sääre tagaosas ("nagu keegi oleks jalga löönud")
• ●Kuuldav praks- või plakshääl
• ●Kohene nõrkus: varvastel seismine ja kõndimine on raskendatud
• ●Turse ja verevalum kannapiirkonnas
• ●Palpeeritav auk (lohk) kõõluse piirkonnas

Osaline rebend võib olla vähem dramaatiline — valu on mõõdukas ja kõndimine osaliselt võimalik.

DIAGNOOSIMINE

• ●Thompsoni test (kuldstandard): patsient lamab kõhuli, arst pigistab sääre lihaseid. Terve kõõluse korral painutub jalg allapoole. Rebendi korral jalg ei liigu.
• ●Palpatsiooni test: kõõluse piirkonnas on tuntav auk
• ●Matles' test: põlve 90-kraadise painutuse korral jääb jalg neutraalasendisse
• ●Ultraheli: kiire ja odav, näitab rebendi asukohta ja ulatust
• ●MRT: täpsem uuring, eriti osaliste rebendite korral

RAVI

Konservatiivne ravi:

• ●Kipslahase või spetsiaalne ortoossaabas (VACOped) hüppeliiges plantaarfleksioonis
• ●Immobilisatsioon 6–8 nädalat koos järk-järgulise kaldenurga muutmisega
• ●Koormuse järk-järguline suurendamine
• ●Sobib vanematele, vähem aktiivsetele patsientidele
• ●Korduvrebendi risk on kõrgem (12–20%)

Kirurgiline ravi:

• ●Otsene kõõluse õmblus: avatud operatsioon, tugevam paranemine
• ●Minimaalse invasiivsusega tehnikad: väiksem haav, kiirem paranemine
• ●Sobib noortele aktiivsetele sportlastele
• ●Korduvrebendi risk on madalam (2–5%)
• ●Operatsioonirisked: infektsioon, närvkahjustus, haavaparanemise probleemid

Taastumisprotokoll (sõltumata ravimeetodist):

• ●0.–2. nädal: immobilisatsioon, jää, elevatsioon, kargud
• ●2.–6. nädal: kaitsev ortoossaabas, osalise koormuse lubamine, kerged liikuvusharjutused
• ●6.–12. nädal: progresseeruv koormamine, kõnni taastamine, jõuharjutused
• ●3.–6. kuu: jooksmine, üha intensiivsemad harjutused, ekstsentriline treening
• ●6.–12. kuu: spordi juurde naasmine

ENNETAMINE

• ●Regulaarne ekstsentriline sääre treening (Alfredson protokoll)
• ●Korralik soojendus enne intensiivset tegevust
• ●Sobivad spordijalatsid piisava kanna tõstmisega
• ●Achilleuse kõõluse kaebuste varajane ravi
• ●Vältida äkilist treeningkoormuse suurendamist pärast pikemat pausi
• ●Spordi juurde naasmise kriteeriumid: sääre lihasjõud vähemalt 90% terve poolega, täielik liikuvusulatuse taastumine, valu ja turse puudumine