Lihaskramp

Lihaskramp on äkiline, tahtmatu ja valulik lihase kokkutõmbumine, mis võib kesta mõnest sekundist mitme minutini. Spordis on lihaskrambid väga levinud ja võivad oluliselt mõjutada sooritust ning elukvaliteeti.

KIRJELDUS

Lihaskrampe liigitatakse mitmel viisil: koormusega seotud krambid (EAMC — Exercise-Associated Muscle Cramps) tekivad treeningu ajal või vahetult pärast seda ja on kõige levinumad sportlaste seas. Öised krambid (nocturnal cramps) tekivad puhkeolekus, sageli sääre tagumistes lihastes, ning esinevad sagedamini vanemas eas. Haigusega seotud krambid on tingitud diabeedist, kilpnäärehaigustest, neeruhaigustest või perifeersest neuropaatiast.

PÕHJUSED

Lihaskrampide täpne mehhanism on endiselt teaduslik aruteluteema. Peamised teooriad:

Neuromuskulaarne väsimus (praegu kõige tunnustatum teooria):

• ●Intensiivne koormus häirib lihaskäävide ja Golgi kõõlusorganite normaalset talitlust
• ●Lihaseid kontrollivad motoorsed neuronid muutuvad üliaktiivseks
• ●Väsinud lihased on krampidele vastuvõtlikumad

Dehüdratsioon ja elektrolüütide tasakaaluhäire:

• ●Naatriumi, kaaliumi, magneesiumi ja kaltsiumi kaotus higistamisega
• ●Ebapiisav vedelikutarbimine enne ja ajal koormust
• ●Kuumas ja niiskes keskkonnas treenimine

Muud tegurid:

• ●Ebapiisav soojendus
• ●Liiga kiire koormuse suurendamine
• ●Lihaste lühenemine ja jäikus
• ●Halb vereringe (perifeerne arterite haigus)
• ●Teatud ravimid (diureetikumid, statiinid, beeta-agonistid)

SÜMPTOMID

• ●Äkiline tugev valu kahjustatud lihases
• ●Lihas on kõva ja pingul (palpeeritav sõlm)
• ●Liikumine vigastatud piirkonnas on piiratud
• ●Nähtav lihase kokkutõmbumine (fastsiklatsioonid)
• ●Valu kestab tavaliselt sekunditest minutiteni
• ●Pärast krampi võib lihas olla valulik veel tunde

DIAGNOOSIMINE

Lihaskramp diagnoositakse tavaliselt kliiniliselt, täiendavad uuringud on vajalikud sagedaste või ebatüüpiliste krampide korral:

• ●Vereanalüüsid: elektrolüüdid (Na, K, Ca, Mg), kreatiniin, kilpnäärme hormoonid
• ●Neuromuskulaarsed uuringud (EMG): kui kahtlustatakse närvisüsteemi patoloogiat
• ●Perifeersete veresoonte uuring: kui kahtlustatakse vereringehäireid

RAVI

Krambi tekkimisel:

• ●Lõpetage kohe tegevus
• ●Venitege krampi läinud lihast aeglaselt ja õrnalt
• ●Masseerige lihast pika silitava liigutusega südame suunas
• ●Asetage sooja kompressioon lihase lõdvestamiseks
• ●Joogige vett (elektrolüütidega jooki, kui võimalik)
• ●Kõndige aeglaselt ringi, kui valu lubab

Mida MITTE teha:

• ●Ärge venitege lihast jõuga — see võib tekitada lihasrebendit
• ●Ärge masseerige liiga tugevalt
• ●Ärge jätkake kohe treeningut

ENNETAMINE

Hüdratsioon:

• ●Joogige piisavalt vett kogu päeva jooksul (vähemalt 2–3 liitrit)
• ●Treeningu ajal joogige iga 15–20 minuti järel 150–300 ml
• ●Pikaajalise koormuse korral (üle 60 min) kasutage elektrolüütijooke

Toitumine:

• ●Piisav kaaliumi tarbimine (banaanid, kartul, avokaado)
• ●Magneesiumirikkad toidud (pähklid, tumerohelised köögiviljad, täisteratooted)
• ●Kaltsiumirikkad toidud (piimatooted, brokoli)
• ●Naatrium: soolane jook pikaajalise koormuse ajal

Treeningharjumused:

• ●Põhjalik soojendus (10–15 min) enne treeningut
• ●Regulaarne venitamine, eriti sääre- ja reielihaste osas
• ●Koormuse järk-järguline suurendamine
• ●Piisav taastumisaeg treeningute vahel

Pöörduge arsti poole, kui:

• ●Krambid esinevad väga sageli (mitu korda nädalas)
• ●Krambid ei seostu koormusega ja tekivad puhkeolekus regulaarselt
• ●Kaasnevad tuimus, nõrkus või lihasjõu langus
• ●Krambid ei reageeri tavalistele ennetavatele meetmetele