🚧 E-pood ei täida hetkel tellimusi

🎉 Avame ametlikult 10.03.2026 — jälgi meid!

SpordiAbi.ee
Ägedad vigastused

Hüppeliigeste sidemete rebendid

Hüppeliigese sidemete rebendid on üks levinumaid spordivigastusi. Need moodustavad kuni 25% kõigist spordivigastustest. Kõige sagedamini kannatavad lateraalsed (välimised) sidemed, mis vigastatakse jala sissepoole pöördumisel (inversioon).

KIRJELDUS

Hüppeliigese lateraalsed sidemed koosnevad kolmest sidemest: ATFL (anterior talofibular ligament) ehk eesmine sääreluu-kondiluuside on kõige sagedamini vigastatud side, CFL (calcaneofibular ligament) ehk sääreluu-kandluuside stabiliseerib hüppeliigest külje pealt, ja PTFL (posterior talofibular ligament) ehk tagumine sääreluu-kondiluuside on kõige tugevam lateraalne side, mis vigastub harva. Mediaalsed (sisemised) sidemed ehk deltoidside on tugevamad ja vigastuvad harvem.

PÕHJUSED

Tüüpiline mehhanism on jala sissepoole pöördumine (inversioon) koormatud jalale:

  • Maandumine ebatasasele pinnale või teise mängija jalale
  • Äkiline suunamuutus jooksmisel
  • Maandumine hüppelt vigasasendis
  • Korvpall, jalgpall, võrkpall, jooksmine ja matkamine on kõige levinumad spordialad

SÜMPTOMID

I aste (kerge nikastus):

  • Sidemekiudude venitamine, kuid mitte rebimine
  • Kerge valu ja turse, liiges on stabiilne
  • Kõndimine on võimalik, kuid ebamugav
  • Paranemisaeg: 1–3 nädalat

II aste (osaline rebend):

  • Osa sidemekiududest on rebenenud
  • Mõõdukas valu, turse ja verevalum
  • Liigese mõõdukas ebastabiilsus, kõndimine raske
  • Paranemisaeg: 3–6 nädalat

III aste (täielik rebend):

  • Side on täielikult rebenenud (sageli mitu sidet)
  • Tugev valu, turse ja ulatuslik verevalum
  • Liigese ebastabiilsus, jalal ei saa seista
  • Paranemisaeg: 6–12 nädalat

DIAGNOOSIMINE

  • Ottawa hüppeliigese reeglid: röntgenülesvõte on vajalik, kui patsient ei suuda teha 4 sammu või esineb hellus luulistes piirkondades
  • Eesmine sahtlitest (anterior drawer test): hindab ATFL-i terviklikkust
  • Taluse kaldtest: hindab CFL-i
  • Röntgen: välistab luumurru
  • MRT: vajalik keerulisemate juhtude korral, näitab sidemekahjustuse ulatust

RAVI

Kohe pärast vigastust:

  • R.I.C.E. protokoll (puhkus, jää, kompressioon, elevatsioon)
  • Koormuse mahaarvamine vigastatud jalalt (kargud vajadusel)
  • Hüppeliigese ortoosi või elastse sideme kasutamine

Taastusravi:

  • I faas (1.–2. nädal): turse vähendamine, valu kontroll, liikuvuse taastamine
  • II faas (2.–4. nädal): jõuharjutused (kummilint, varvastele tõus), propriotseptsioonitreening
  • III faas (4.–8. nädal): funktsionaalsed harjutused (tasakaalulaud, jooksmine, suunamuutused)
  • IV faas: spordiala-spetsiifilised harjutused ja naasmine võistlusspordile

Kirurgiline ravi:

  • Näidustatud kroonilise ebastabiilsuse korral, kui konservatiivne ravi on ebaefektiivne
  • Kõrgema taseme sportlastel III astme rebendite korral
  • Brostrom-Gouldi operatsioon on levinuim meetod

ENNETAMINE

  • Propriotseptsioonitreening: tasakaaluharjutused (ühel jalal seismine, tasakaalulaud) vähendavad korduvvigastuse riski 50%
  • Hüppeliigese ortoosid ja teipmine riskialadel
  • Korralik soojendus enne treeningut
  • Sobivad spordijalatsid hea hüppeliigese toega
  • Peroneaalsete lihaste tugevdamine

NB! Siinne info on mõeldud üldiseks hariduslikuks eesmärgiks. See ei asenda professionaalset meditsiinilist nõuannet. Vigastuse korral pöörduge arsti poole.