Sääreluu eesmine sündroom

KIRJELDUS

Sääreluu eesmine sündroom (anterior shin splints, anterior tibial stress syndrome) on ülekoormusvigastus, mis haarab sääreluu eesmist osa ja eesmise kompartmendi lihaseid. Erinevalt tavapärasemast mediaalsest tibiaalsest stressisündroomist (MTSS), mis mõjutab sääreluu mediaalset serva, on eesmise sündroomi korral haaratud sääreluu eesmine pind ja eesmise kompartmendi lihased (tibialis anterior, extensor digitorum longus, extensor hallucis longus). See seisund on eriti sage jooksjatel, kes on hiljuti alustanud treeningut või oluliselt suurendanud koormust, samuti sõduritel ja tantsijatel. Oluline on eristada seda seisundit ägeda ja kroonilise kompartmendi sündroomist.

PÕHJUSED

• ●Liiga kiire treeningkoormuse suurendamine, eriti jooksu puhul
• ●Jooksmine kõvadel pindadel (asfalt, betoon, jooksurada)
• ●Sääre eesmise kompartmendi lihaste ülekoormus (eriti kallakul jooksmine)
• ●Dorsaalfleksorite (tibialis anterior) nõrkus ja kiire väsimine
• ●Uued või ebasobivad jooksujalatsid
• ●Liigne pronatsioon jooksul
• ●Biomehaanilised probleemid: üle kanna maandumine (heel striking) pikemate sammudega
• ●Treeningpindade äkiline muutus (nt pehmelt pinnalt kõvale)
• ●Nõrgad ja jäigad säärelihased

SÜMPTOMID

• ●Tuim, valutav valu sääreluu eesmisel pinnal ja eesmises kompartmendis
• ●Valu algab tavaliselt treeningu alguses ja süveneb koormuse jätkudes
• ●Varajases staadiumis leeveneb valu soojendusega, kuid naaseb pärast treeningut
• ●Kaugelearenenud juhtudel valu püsib kogu treeningu vältel ja ka puhkeolekus
• ●Palpatsioonil hellus sääreluu eesmisel pinnal ja eesmise kompartmendi lihastel
• ●Valu süveneb dorsaalfleksioonil vastupanuga (jala tõstmine ülespoole)
• ●Turse eesmise kompartmendi piirkonnas
• ●Raskematel juhtudel jala ja varvaste tõstmise nõrkus

DIAGNOOSIMINE

Kliiniline diagnoos põhineb anamnees ja füüsilisel uuringul. Palpatsioonil on leitav hellus sääreluu eesmisel pinnal, sageli üle 5 cm pikkusel alal. Dorsaalfleksioon vastupanuga reprodutseerib valu. Oluline diferentsiaaldiagnostika: 1) väsimusmurd — fokaliseeritud hellus ühes punktis, valu ka puhkeolekus; 2) krooniline kompartmendi sündroom — valu tekib kindla koormustasemega ja taandub 15-30 min pärast koormust, kompartmendirõhk tõusnud; 3) peroneusnärvi kahjustus — tuimus ja nõrkus jala dorsaalfleksioonis. MRT eristab periosteaalse reaktsiooni (difuusne) väsimusmurrast (fokaalne). Intrakompartmentaalne rõhumõõtmine on kuldstandard kroonilise kompartmendi sündroomi diagnoosimiseks.

RAVI

Esmane ravi: koormuse vähendamine ja valulike tegevuste vältimine. Jooksmine asendada mõjuvabade aladega: ujumine, rattasõit, elliptiline trenažöör. Jää aplikatsioon 15-20 minutit mitu korda päevas. MSPV-d ägeda valu korral. Füsioteraapia: sääre eesmise kompartmendi lihaste tugevdamine (dorsaalfleksiooni harjutused: kanna kõndimine, varba tõstmine), säärelihaste venitamine (eriti plantaarfleksorite venitamine), biomehaaniline hindamine ja korrigeerimine. Ortoosid ja tugitallad ülepronatsiooni korral. Jooksutehnika parandamine: vältida üle kanna maandumist, tõsta kadentsi, lühendada sammuulatust. Kompressioonsokkide kasutamine. Spordi juurde naasmine järkjärguliselt: alustada lühikeste jooksulõikudega pehmele pinnale, vaheldades kõndimisega. Kroonilise kompartmendi sündroomi korral võib olla vajalik fastsiotoomia (kirurgiline kompartmendi vabastamine).

ENNETAMINE

• ●Treeningkoormuse järkjärguline suurendamine
• ●Sääre eesmiste ja tagumiste lihaste regulaarne tugevdamine ja venitamine
• ●Treeningpindade varieerimine ja kõvade pindade piiramine
• ●Jooksujalatsite sobivuse kontroll ja regulaarne vahetamine
• ●Jooksutehnika optimeerimine (kadents, maandumismuster)
• ●Ristreeningute lisamine kavasse
• ●Piisavad puhkepäevad taastumiseks