Väsimusmurd

KIRJELDUS

Väsimusmurd ehk stressimurd on luumurd, mis tekib luu korduva koormamise tulemusena, kui normaalse luukoe remodelleerimisvõime on ületatud. Erinevalt ägedast murdudest, mis tekib ühekordse suure jõu toimel, areneb väsimusmurd järk-järgult paljude väikeste mikrotraumade kuhjumisel. See on tõsine ülekoormusvigastus, mis mõjutab kuni 20% spordimeditsiini juhtudest. Kõige sagedamini haaratud luud on: sääreluu (tibia, 50% juhtudest), jalalabad (metatarsaalsed luud, eriti 2. ja 3.), pindluu (fibula), kannaluuluu ja reieluu kael. Väsimusmurd on eriti sage jooksjatel, sõduritel, tantsijatel ja korvpalluritel.

PÕHJUSED

• ●Liiga kiire treeningkoormuse suurendamine (peamine põhjus)
• ●Korduvad löögid luule (jooksmine, hüppamine, marssimine)
• ●Suhteline energiadefitsiit spordis (RED-S): ebapiisav kaloritarbimine suhtes energiakuluga
• ●Naissportlaste triaad: menstruaaltsükli häired, madal energiasaadavus, osteoporoos
• ●Madal luutihedus (osteopeenia, osteoporoos)
• ●Kaltsiumi ja D-vitamiini puudus
• ●Biomehaanilised häired (ülepronatsioon, jalgade pikkuse erinevus)
• ●Kõval pinnal treenimine
• ●Ebasobivad jalatsid
• ●Vanus ja sugu (naistel 2-10 korda sagedasem)
• ●Geneetilised faktorid ja luu kvaliteet

SÜMPTOMID

• ●Valu, mis algab treeningutel ja leeveneb puhkusega (varajane staadium)
• ●Valu süveneb järk-järgult: hiljem ka kõndimisel ja puhkeolekus
• ●Fokaliseeritud valu konkreetses punktis (erinevalt periosiidi hajusast valust)
• ●Palpatsioonil terav hellus piiratud alal (alla 5 cm)
• ●Turse kahjustatud piirkonnas
• ●Valu löögil: vibratsioontest (häälekahvli test) positiivne
• ●Fulcrum test reieluu väsimusmurru korral (reieluu painutamine pöidla üle)
• ●Hop test: ühel jalal hüppamine reprodutseerib valu

DIAGNOOSIMINE

Varajane diagnoosimine on oluline, et vältida progresseerumist täielikuks murruks. Röntgen on esimene kuvamisuuring, kuid on varajases staadiumis sageli negatiivne — murrujoone või periosteaalse reaktsiooni ilmnemine võtab 2-6 nädalat. Kui kliiniline kahtlus on suur, kuid röntgen on normaalne, on vajalik MRT, mis on kuldstandard: näitab luu ödeemi ja murrujoont varases staadiumis. MRT-põhine klassifikatsioon (Fredericson): I aste (periosteaalne ödeem), II aste (luuüdi ödeem MRT-l), III aste (tugev ödeem T1- ja T2-kaalutud piltidel), IV aste (nähtav murrujoon). Luustsintigraafia on tundlik, kuid vähem spetsiifiline kui MRT. CT on kasulik, kui MRT pole kättesaadav, ja näitab murrujoont selgemini kortikaalsetes luudes.

RAVI

Ravi sõltub murrude asukohast ja riskiastmest. Madala riskiga murrud (sääreluu mediaalne pind, fibula, metatarsaalsed luud 2-4): koormuse vähendamine, valulike tegevuste vältimine, mõjuvabad treeningalternatiivid (ujumine, rattasõit). Tavaliselt paranevad 6-8 nädalaga. Kõrge riskiga murrud (reieluu kael, tibiale anterior pind, naviculare, 5. metatarsaalluu proksimaalse osa, sesamoidluud): vajavad agressiivsemat lähenemist, sageli koormuse täielikku vältimist (kargud, ortoosid) ja mõnikord kirurgilist ravi. Toitumine: piisav kaloritarbimine, kaltsium (1000-1300 mg/päevas), D-vitamiin (800-2000 IU/päevas). Naissportlastel menstruaaltsükli häirete korrigeerimine. Spordi juurde naasmine on järkjärguline: alustada valuvabal kõndimisel, seejärel kerge jooksmine, järk-järgult suurendades koormust. Telgseline koormus lisatakse, kui valu on kadunud igapäevategevustel.

ENNETAMINE

• ●Treeningkoormuse järkjärguline suurendamine (10% reegel)
• ●Piisav kaloristarbimine vastavalt treeningkoormusele
• ●Kaltsium (1000-1300 mg/päevas) ja D-vitamiini (800-2000 IU/päevas) tarbimine
• ●Jooksujalatsite regulaarne vahetamine ja sobivuse kontroll
• ●Treeningpindade varieerimine
• ●Ristreeningute lisamine kavasse (ujumine, rattasõit)
• ●Naissportlastel: menstruaaltsükli regulaarsuse jälgimine ja RED-S ennetamine
• ●Luutiheduse uurimine riskigrupil (naised, madal KMI, amenorröa)
• ●Piisav puhkus ja taastumisaeg treeningute vahel